Reedel, 2. Oktoobril, pidas meie kool traditsioonilist õpetajate päeva. Sellel üritusel osalesid meie kooli kaheksas ja üheksas klass, kes andsid tunde ülejäänud põhikooli osale. Kõik üheksandikud olid terve koolinädala vältel sellest väga õhinas ja ootusärevil. Paljud tahtsid teada, mis tunne on pidada õpetajaametit ja kuidas on ka vahelduseks ise ohjad enda kätte haarata. Juba hommikul, enne teist tundi, koguneti korralikult esimesele korrusele ja arutati, kuidas päev välja nägema hakkab ja mida üks või teine "õpetaja" siis päevast ka ootab. Mina olin seekord inglise keele õpetaja Annika Riisma ja juhendasin neljandaid klasse.
Kella helisedes ja neljandasse klassi jõudes ootasid mind seal ees õhinas õpilased ja nende klassijuhataja. Koos laulsime ühele neljandikule sünnipäeva laulu ja kõik soovisid talle sünnipäevaks õnne ja ühiselt anti talle üle ka kingitus. Kui õnnitlused olid läbi ja klassijuhataja klassist lahkus, alustasime me tunniga. Alguses püüdsin ma rääkida inglise keeles aga kui keegi aru ei saanud (neljas klass alles alustas inglise keele õppimist) siis hakkasin ma hoopis eesti keeles rääkima. Neljas klass õppis numbreid ühest sajani ja mul väga vedas, sest seda teemat valdan ma hästi. Me tegime koos paar harjutust ja ma palusin kõigil küsida, kui midagi jääb arusaamatuks. Tund möödus ladusalt kuni meie klassi sisenesid teised üheksandikest "õpetajad" ja oi kus siis hakkas märul pihta. Kõik naersid ja häälitsesid valjult ja isegi siis kui teised olid lahkunud, jätkus kõik sama jada. Õnneks mõne aja möödudes kõik rahunesid ja me hakkasime mängima nende lemmikut, "Bingo't". Kuna mina mäletasin seda mängu veidi teisiti ja nemad olid seda ka erinevat moodi õppinud, siis seekord me tegime täiesti uue mängu, kahe mängu reeglitega, millest kõik aru said. Me ei jõudnudki mängu lõpetada, kui juba helises kellatädi Martini poolt kell ja kõik tormasid sööma.
Mina õpetaja Annikana
Samal ajal pidin ma tormama riideid vahetama, et täita veel üks oluline kohustus - olla õpetajatele mõeldud üritusel moedemostratsiooni "moeõpetaja". Moedemostratsioon põhines sellel, kuidas ja millal koolivesti kanda ja oma modellideks olin ma võtnud oma esinduslikud koolikaaslased:
Martin, Margaret, Kätlin, Fred, Marit ja Gerrit
Nad täitsid oma ülesannet väga hästi ja oli lausa lust nendega koos töötada. Ma väga tänan neid selle eest ;).
Pärast moedemmi: mina, Gerrit, Margaret, Marit ja Kätlin.
Kuid moedemostratsioon polnud ainuke õpetajatele mõeldud esitus. Kontserdil osalesid ka meie klassi laulupoisid ja meie kooli poisterkoor. Samuti esitasid noorema klassi esindajad luuletusi ja mõtteid õpetajate kohta. Päev sujus ühesõnaga väga kenasti ja kõik jäid üsna rahule. Tore, et aastas on ka üks päev mõeldud õpetajatele :).
Väga hästi kirjutatud tekst! Hea et kirjutasid sinna ka oma mõtteid, mitte niisama üldist juttu. Ja sa olid tõsiselt kaunis Annika! :D Mida sa muidu õpetaja ametist arvad, äkki oled tulevikus üks õpetajatest? Oled sa sellele mõelnud? :D
ReplyDeleteSinu kirg tantsu ja moe vastu on täiesti imetlusväärne. Kirg ja järjepidevus on just need kõige tähtsamad ja need on Sul olemas! Saite Gerritiga moedemmi korraldamisega väga hästi hakkama. Ja olid ikka täielik copy paste of Annika. Kas oled mõelnud oma tulevast ametit ka moe ja/või tantsuga siduda?
ReplyDeleteKristiinale :
ReplyDeleteAitäh, eks ma ikka üritan sisukalt kirjutada, milleks ajada blogis mullikesi :D. Sinagi nägid õpetajatepäeval väga hea välja ;). Kui oleksin, siis ainult eesti keele õpetaja mõnes Kanada koolis (seal elab palju eestlasi).
Eevale :
ReplyDeleteAitäh Eeva! No täpselt, kiretult ei suudeta midagi perfektselt teha. ;) Me ikka pingutasime ka selle nimel Gerritiga. :D Hetkelises seisus veel pole neile kahele mõelnud ja ma tõesti loodan, et need edaspidi minu elust ei kao. :)
Oh, see Kanadas eesti keele õpetaja olemine täitsa sobiks sulle! :D
ReplyDeleteAitäh Krissu! See tundub väga huvitav :P
ReplyDeleteMinu meelest oled sa täiuslik Annika. Sa nägid täpselt tema moodi välja. Mulle meeldis ka su jutt. See moešõu mõte oli täitsa super. Sul on alati head ideed.
ReplyDeleteAitäh Anna ;) Tegelikult polnud see minu idee :D
ReplyDelete