Endiselt siin....aga samas?

Viimasel ajal püüan võtta üks päev korraga, et pikendada oma aega. Aeg on väärtuslik, isegi nii väärtuslik, et ma loen seda. Loen sedasi - 5 minutit tunni lõpuni, 10 minutit tunni alguseni, pool tundi tantsukoolini, poole tunni pärast hakkan õppima aga tuhkagi! Ja aeg muudkui lendab. No olen mitu korda ka mõelnud, et aeg on mulle ainuke mõtteväline kaaslane, kõike muud ma tunnen, aga aeg on see isepäine vennike minu jaoks. Ootus - ajaga mestis! Ootan aprilli algust, et Tallinna minna ja ootan ka Pariisi minekut augustis. Neid on võimatu peast minema tõrjuda! Jah, endiselt olen (ajaga)siin aga samas olen(mõtetega)ka mujal. 8 on üks arv, mis niidab mind jalust. See näitab mu kogemust ühe elulise oluga, mis ei ole vale aga selleks on vist vara (järgnev on vaid toimunu järeldus). 8 - oska hinnata teisi, 7 - oska hinnata teiste mõtteid, 6 - oska hinnata teiste tundeid, 5 - oska silmi lahti hoida, 4 - oska märgata pisidetaile, 3 - oska olla sina ise, 2 - oska end proovile panna, 1 - oska hinnata aega. Ühesõnaga saatus on küll määraja, aga seda kujundada oskad ikkagi sina ise. Minu otsused ongi minu saatus.